A.M. Lutheri mööblivabriku ajalooline masinahall, mis valmis 1912. aastal ja mille autorid olid Peterburist pärit arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, on säilinud väärtuslik näide tollasest tööstusarhitektuurist. Hoone kasutus lõppes 2004. aastal, kuigi see oli juba 1997. aastal võetud muinsuskaitse alla. Enne rekonstrueerimist seisis hoone üle kümne aasta tühjana ja lagunes, olles ohtlikult halvas seisus.

Rekonstrueerimisprojekti käigus tuli leida tasakaal muinsuskaitseliste nõuete ja tänapäevaste töökeskkonna vajaduste vahel. Eriti oluline oli säilitada hoone muljetavaldav õhuruum – kõrge ja valgusküllane, kahekordse klaaskatusega osa, mis mõjus peaaegu sakraalse ruumina.

Hoone ruumiline jaotus põhineb kolmel arhitektuurilisel mõistel: „plaza“ ehk keskne kohtumisala, „plane“ ehk ühe tasandi avatud kontor ankurrentnikele Äripäevale ning „row house“ ehk mitmetasandiline kontor väiksematele rentnikele. Need erinevad tsoonid loovad dünaamilise ja mitmekesise töökeskkonna.

Projekti teostamisel püüti võimalikult palju säilitada algset betoonkonstruktsiooni ning lisati uusi elemente – näiteks vahelaed ja teraskonstruktsioonid – kontrastselt materjali ja värvi kaudu. Palju kasutati vineeri, mis viitab hoone endisele funktsioonile vineertootmise kohana. Fassaad, mis on laotud kohalikust paekivist, ja suured aknad säilitati võimalikult originaalilähedaselt.

Projekt on hea näide, kuidas tööstuspärandit saab uuesti elustada ning muuta see kaasaegseks ja funktsionaalseks, säilitades samal ajal ajaloolise väärtuse ja ruumi identiteedi.