Projekti lähtekoht on käsitleda haiglat mitte suletud ja anonüümse institutsioonina, vaid inimesele suunatud ning linnaruumi aktiivselt suhestuva keskkonnana. Tänapäevase tervishoiuasutuse puhul ei piisa üksnes toimivast ravikeskkonnast – oluline on ka patsiendi, külastaja ja töötaja omavaheline kontakt ning turvaline ja arusaadav ruumikogemus. Seetõttu on kesksele kohale tõstetud ühised ruumid, kohtumispaigad ja selge liikumisloogika, mis vähendavad haiglale omast eksimise ja institutsionaalsuse tunnet. Haigla arhitektuuri käsitletakse tervikliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse ruumina.

Uue Viljandi tervisekeskuse arhitektuurne idee on tuua tervishoiuasutus inimestele ja linnale lähemale ning luua kesklinna avatud ja linnalik hoone. Tervisekeskus vastandub olemasoleva Viljandi haigla monumentaalsusele, olles väiksema mastaabi ja liigendatud mahuga. Hoone on jaotatud kuueks omavahel seotud mahuks, mille viilkatused suhestuvad Viljandi ajaloolise ja vernakulaarse linnakeskkonnaga. Paindlik struktuur võimaldab hoonet tulevikus täiendada ning erinevaid hooneosi vajadusel uutel eesmärkidel kasutada.

Hoone esimene korrus on suures osas perimeetrist tagasi astutud, luues tänavaruumiga avarama suhte ning võimaldades paigutada Jakobsoni tänava äärde kohviku- ja rendipinnad. Turu tänava poole jääv peasissepääs on klaasfassaadiga, tugevdades ühendust ümbritseva linnaruumi ja turuga. Hoone südameks on keskne aatrium, mille ümber paiknevad ootealad ja kohtumispaigad. Krundi servadeni ulatuvate hoonetiibade avatud otsad toovad siseruumidesse loomulikku valgust ja avaraid vaateid ning aitavad muuta tervisekeskuse tänavapildis avatumaks ja kutsuvamaks.