Näitus „Uneversum. Rütmid ja ruumid”, mis toimus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, käsitles une, aja ja ruumi omavahelisi seoseid ning uuris ajakriisi, funktsionaalsuse idealiseerimise ja tulevikunägemuste teemasid. Näituse kujunduse eesmärk oli muuta olemasolev võlvlagedega kivisaal hubaseks ja pehmeks keskkonnaks, mis toetaks une temaatikat, ning suunata külastaja läbi nelja sisulise peatüki: aja kujutamine, magamisruumid, masinate uni ning tulevikustsenaariumid.

Ruumilahendus kasutas olemasolevat arhitektuuri, jagades tagumise saali vaheseinte, kardinate ja voodite abil väiksemateks „tubadeks”, mis moodustasid kronoloogilise teekonna ajaloolistest uneruumidest tulevikuvisioonideni. Näituse keskseks eksponaadiks oli Helga Schmidti teos „Circadian Dream”, mis avas une tsüklilisuse ja aja tajumise teema. Kujunduses kasutati valdavalt taaskasutatavaid materjale, eelkõige papptorusid postamentide, pinkide ja näitusetekstide kandjatena, võimaldades näituse elemente pärast väljapaneku lõppu uuesti kasutada.

Näitus arvestas muuseumisaali eripärase arhitektuuriga – kõrge ruumi ja kandvate terasfermidega, mis kaasati teadlikult kujunduskeelde ning muutusid osaks tervikust.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitusesaalis oli üleval 27.10.2023 – 07.04.2024.