Eesti taastas oma iseseisvuse 20. augustil 1991 ja liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Sellest ajast alates on riik läbi viinud kiireid sotsiaalseid ja majanduslikke reforme. Uue Eesti Rahva Muuseumi rajamine Tartusse on tunnistus rahvusliku identiteedi ja ainulaadse kultuuriloo taaselustamise püüdlusest. 2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss 34 000 m² suuruse hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks, kuhu koondatakse 140 000 museaali.

Võidutöö “Memory Field”, mille autoriks on arhitektuuribüroo DGT, astus välja konkursi lähteülesande piiridest. Kavandatud asukoha asemel otsustas DGT paigutada muuseumi lähedal asuvale endisele Nõukogude sõjaväebaasile – füüsiliselt tajutavale "varemele" valusast ajaloost. Arhitektide hinnangul pidi uus muuseum mängima olulist rolli piirkonna taaselustamises, alustades just selle koormatud ja ruumiliselt ainulaadse paiga käsitlemisest. Hoolikalt teostatud arhitektuurne lahendus võimaldab muuseumil sulanduda endise lennuvälja jätkuks – selle katus tõuseb ja laieneb “lõpmatusse ruumi”, kutsudes külastajat sisenema nii maastikku kui muuseumi südamesse.

DGT kavandab muuseumist avatud maja avalikeks tegevusteks – näitusteks, etendusteks, õppimiseks –, luues koosolemise ja suhtluse koha, kus tähistatakse Eesti rikkalikku, ent kohati valusat ajalugu.

Kohaliku arhitektuuripartnerina liitus projektiga 2008. aastal HGA, kelle roll kasvas alates 2011. aastast pärast esimese ehitushanke ebaõnnestumist. HGA hakkas vastutama kogu arhitektuurse projekteerimise eest ning pärast eduka ehitushanke läbiviimist jälgis ehitusprotsessi kuni hoone valmimiseni 2016. aastal.