2015. aasta Milano Expo peateema on “Planeedi toitmine, energia eluks”, mis hõlmab tehnoloogiat, innovatsiooni, kultuuri, traditsioone ja loovust ning nende seost toidu ja toitumisega.
Meie võistlustöö nimi on “SEENEVAIKUS”. Püüdsime luua lihtsat, kuid tugevat visuaalset identiteeti, et mitte vajuda Expo infomahusse. Selle asemel, et tutvustada Eestit videoprojektsioonide ja plakatisarjade kaudu, soovime pakkuda ruumilist ja kombatavat kogemust.
KORILUS
Eesti kui mikroriigi võimuses on juhtida tähelepanu väiksematele alternatiivsetele lahendustele, mis aitavad osaliselt optimeerida globaalset ressursiringlust. Üheks selliseks on traditsiooniline korilus – harjumus minna loodusesse ja korjata endale ise eluks vajalikku. Siin paistab Eesti ühiskond silma ebatavalise statistika poolest – sellal kui meie ülikõrge inimarenguindeks on võrreldav Taiwaniga ning kirjaoskus maailma paremate seas, on meil korilusega tegelevate inimeste osakaal ühiskonnas hinnanguliselt kuni 50%. Harjumus minna metsa seenele või marjule on Läänes välja juurdumas ka neis ühiskondades, kus loodust leidub piisavates kogustes, nt. Skandinaavia. Koriluses on tugevalt olemas inimese aktiivse kaasamise motiiv, mis seoses infotehnoloogiliste arengutega on üha aktuaalsem nii poliitikas, ettevõtluses kui ka muudes ühiskonnaelu valdkondades.
VAIKUS
Nii maailmanäituse infokonkurentsis kui laiemalt tänapäeva inimese igapäevaelus on vaikus väärtuslik ressurss. Infot on võimalik tarbida tasuta või tasulisena kuid vaikuse ostmine on üha keerukam – piltlikult öeldes ei saa maksta orkestrile, et nad ei mängiks. Ekspositsiooniga soovime külastajale edasi anda, et Eesti on see paik kust on võimalik veel hõlpsasti vaikust leida. 50% meie maa pindalast on kaetud sisuliselt puutumatu metsaga. Kõik meie inimesed mäletavad, et metsast saab süüa ning vähemalt pooled on ka korilust viljelenud.
AVATUS
Avatud paviljonialale sisenemine on intuitiivne: külastaja ei pea võtma vastu teadlikku otsust siseneda niigi tihedalt ja informatsioonist küllastunud päeval lisaks suurriikide paviljonidele ka Eesti alale. Arvestades nii Eesti suhteliselt madalat tuntust võrreldes suurriikidega kui ka meie eelarvelisi võimalusi, on meil keerukas luua kinnine paviljon, mis mõjuks kogu maailmanäituse kontekstis kutsuvalt. Teisalt haakub see lähenemine ka soovitud kuvandiga Eestist kui külalislahkest ja avatud riigist, mille head küljed ongi just niisama lihtsalt kättesaadavad.
Asukoht
Milano, Itaalia
Aasta
2013
Olek
4. koht avatud konkursil
Suurus
440 m2
Tellija
EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
Autorid
Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson
koostöös
Timo Toiger, Jüri Franciscus Lotman, Marti Laurimaa, Tauri Birken / VATSON
Teet Praks, Kristjan Maruste, Stemo Ojavee / PRISMATTERY
Kristjan Holm / KARABANA
Hannes Praks / HANNES PRAKS STUDIO
Märt Metsallik, Joel Kannimäe, Ott Tomik / Põhjaka Mõis restaurant
Konsultandid
Britt Samoson, moekunstnik
Tarmo Tammekivi, puitehitus (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts)
